Saqqummersittakkat sakkussallu

’Fishrotimi kusanaatsuliorsimanerujussuaq’ qulaajaavigineqarpoq

Media_Release_TI-IS-IPPR-Fishrot-121122

PM Fishrot KAL

 

Nunarsuarmi tamarmik peqquserluuteqarluni iluanaarniartarnernut uuttuut 2020. TIG_CorruptionBarometer 2020. KAL

GCB 2021 Greenland and EU

 

Kalaallit Nunaanni piginneqatigiiiffiit pisortanit pigineqartut: Tamanut ersittumik siulersuisunut ilaasortassanik toqqaasarnissaq aammalu soqutigisatigut qalleraattoqartillugu aaqqiiniarnerni iliuuserisartagassat. Transparency International Greenland-imit inassuteqaatit. Kalaallit Nunaanni piginneqatigiiffiit pisortanit pigineqartut

 

Peqquserlunniarsinnaanerup akiorniarnissaanik isumassarsiorfissaq – kommuninut natsorsuussaq

Ilitsersuusiami saaffiginiarneqartut tassaapput qinikkat, suliniaqatigiiffiit aammalu namminersortut, kommuninik suleqateqartartut imal. taakkununnga noiqqutissanik sullississutinillu pilersuisartut. Peqquserlunniarsinnaanerup akiorniarnissaanik isumassarsiorfissaq

 

Global Corruption Barmoneter 2016 Kalaallit Nunaannit pingaarnertut inernerit

tig_corruptionbarometer2016-kal-web

 

Peqquserluttuliortarneq TAASSUMALU  Pinaveersaartinnera

Attuatitsinermi atortussat ilagaat ilinniartitsisumut ilitsersuut, tassani peqquserluttuliornermut akiuiniarnermut tunngasut atuartitsinermi atorneqarsinnaasut. Atortussat meeqqat atuarfianni atuartunut annernut piukkussagaapput, taamattaarlu inuusuttuaqqanut ilinniarfinni ilinniartunit atorluarneqarsinnaallutik, tassa fagini inuiaqatigiilerinernik sammisaqartuni ajornartorsiutinulluunniit sammisaqartuni. Suliasat naqitat: [email protected]

TIG_ILINNIARTITSISUNUT ILITSERSUUTTIG Suliasat

 

 

Suliffeqarfiit inuit piginnaatitaaffii pillugit sulinissaannik ilitsersuut.

Una ilitsersuut Thomas Trier Hansen-imit Rikke Kolbech-imillu suliarineqarpoq Transparency International Greenland aamma Sulisitsisut sinnerlugit.

Suliffeqarfiit Inuit piginnaatitaaffii pillugit sulinissaannik ilitsersuut

 

Pisortat suliffeqarfiutaanni atorfillit isummersinnaanermik pisinnaatitaaffiat pillugu quppersagaq

Najoqqutassiami assersuusiatut ilanngunneqartut atorfeqarfigisatut atertullu allassimasortaasigut, piviusuminngaanneersuunngillat, sammineqartulli imarisaat piviuninngaanneersuulllutik. TIG_Pisortat KAL18 web

 

Naalagaaffiit Peqatigiit peqquserlulluni iluanaarnianermik akiuiniarneq pillugu isumaqatigiissutaa Kalaallit Nunaannut atuutussanngortinneqarnissaanut Kalaallit Nunaannut unammilligassat suussappat?

Apeqqutinik pingaarutilinnik qulaajaaneq, Inuit Pisinnaatitaaffiinut Kalaallit Nunaata Siunnersuisoqatigiivi, Sulisitsisut aamma Transparency International Greenland sinnerlugit suliaq. TIG_Analyse. KAL

Kalaallit Nunaanni pisortat sunnertianngissusiannik misissuineq. Aallaqqaatitut misissuineq Nordic Consulting Group A/S for Transparency Greenland. Uani takuuk.

Nalunaarusiaq suliniaqatigiiffinnut tapiisuteqarput. Uani takuuk.

Saqqummersittakkat

Transparency International ukiut tamaasa nalunaarusianik arlalinnik saqqummersitsisarpoq, taakku tamarmik assigiinngitsutigut peqquserluttuliornermik sammisaqartarput suliffeqarfiiit, suliniaqatigiiffiit pisortallu suliffeqarfiutaat ersarissumik sulinissaq peqquserlunnaveersaarnissarlu pillugit suliaqaranni atorneqarsinnaasunik.

Transparency Internationalip ukiumoortumik nalunaarusiai
Transparency Internationalip ukiumoortumik nalunaarusiamini qanillattorlugu nalunaarutiginiartarpaa ukiumi pineqartumi nunarsuarmi peqquserluttuliorneq qanoq isikkoqarnersoq. Nunarsuup immikkoortuini assigiinngitsuni killiffik allaaserineqartarpoq kiisalu taakku CPI-mik GCB-millu misissuinerisa inerneri naatsumik nalunaarusiorneqartarlutik.

http://www.transparency.org/publications/annual_report

Promoting Revenue Transparency: 2011 Report on Oil and Gas Companies
Nalunaarummi tamatumani Transparency Internationalip The Revenue Watch Institute suleqatigalugu uuliasiortartut gas-isiortartullu 44-t tulleriiaarlugit qanoq inissisimanerat ilaarlugu immikkoortiterlugit inissisiterpaat makkuninnga suliaqarnerinut tunngasuni: peqquserluttuliunnginnissartik pillugu tamanut saqqummiisinnaassusaat nalunaarusiortarnerallu, aaqqissuussinerminni ammasuunerat kiisalu nunat suliffigisamik suleqatiginerini qanoq ammatigisumik sulinerat. Nalunaarusiaq tunngavigalugu uuliasiortunut gassisiortunullu taammatuttaaq naalakkersuisunut nunanullu suleqatigisanut inassuteqaasiortoqartarpoq.

http://www.transparency.org/publications/publications/other/prt_2011

Business Principles for Countering Bribery (peqquserluttuliunnginnissamut tunngaavissat)
Business Principles for Countering Bribery peqquserluttulioqataalernissaq pinaveersaarniarlugu qanoq iliorsinnaanermut inassuteqaatinik arlalinnik imaqarpoq. Tamatumani nunarsuarmi massakkorpiaq pisut aallaavigineqarput taannalu tunngavigalugu sulinermi tunngavissat arlallit allattor-neqarlutik. Sulinermi tunngavissat peqquserluttuliornaveersaarnermi anguniagassanik tigussaasunik suliaqarnermut tunngavissatsialaapput suliffeqarfippassuarnillu atorneqarlutik.

http://www.transparency.org/global_priorities/private_sector/business_principles

Corruption Fighters Tool Kit
Taanna tassaavoq peqquserluttuliornissaq akiorniarlugu pinaveersaartinniarlugulu inuiaqatigiinni inuinnaat inuuffiini suliniaqatigiiffiit suliutaasa nunani arlalinni ingerlatat ataatsimut allattorsimaffiat. Taamaaliornikkut inuiaqatigiinni innuttaasut pisortat suliffeqarfiutaanni peqquserluttuliortoqannginnissaanut suleqataasinnaanerat nalunaarusiami pingaartillugu sammineqarpoq. Nalunaarusiaq 2001-2004-mi saqqummersinneqarpoq.

http://www.transparency.org/tools/e_toolkit

Integrity pacts
Peqquserluttuliunnginnissamik isumaqatigiissut sakkussanik immikkuualuttunik imaqarpoq, pisortat suliffeqarfiutaasa namminerlu suliffiutillit sullissinissamik nioqquteqarnissamillu neqerooruteqartartut suleqatigiinnerminni peqquserluttuliunnginnissaq qulakkeerniarlugu atorsinnaasaannik. Isumaqatigiissut illuatungeriinnit atsiorneqartarpoq suleqatigiinnermilu peqquserluttuliortoqassagaluarpat tamatuma qanoq kinguneqarnissaa allaassimasarluni. Kingunerititassat makkuusinnaapput: Sullissinissamik isumaqatigiissummik annaasaqarneq, siunissami suliariumannittussarsiornermi peqataasinnaajunnaarneq il.il.. Isumaqatigiissummik atsioqatigiittoqarsimappat taava Transparency International taassumalu nunani ataasiakkaani peqatigiiffii imaluunniit inuinnaat suliniaqatigiiffii isumaqatigiissut malinneqarnersoq misissussallugu pisinnaatitaalersarput. Taamaalilluni peqquserluttuliunnginnissamik isumaqatigiissut pisortat namminerlu suliffiutillit suleqatigiinnerisa ersarissumik ingerlanerata qulakkeernissaanut atorneqarsinnaalertarpoq.

http://www.transparency.org/global_priorities/public_contracting/integrity_pacts

Peqquserluttuliorneq uuttortarniarlugu Transparency International assigiinngitsunik periuseqartarpoq:

Corruption Perceptions Index (CPI)
CPI tassaavoq peqquserluttuliorneq uuttortarniarlugu Transparency Internationalip sakkugisartagaa pitsaanerpaatut nalilerneqartoq. Nunami sumiluunniit pisortat suliffeqarfiutaanni peqquserluttuliornerup qanoq misigineqarnerata uuttortarnissaanut periuseq taanna atorneqartarpoq. Periutsimi tamatumani paasissutissanik aallerfissat marluk tunngavigineqartarput: Misissuiffigineqartut tamaasa eqqarsaatigalugit misissuinerit (survey-undersøgelser) aammalu immikkut ilisimasallit naliliineri. Paasissutissanik aallerfiit taakku marluk point-ilersorneqartarput taakkulu aallaavigalugit nunat ataasiakkaat tamarmik inissisimaffinnut 0-miit 10-mut inissititerneqartarlutik, 10 tassaalluni peqquserluttuliorfiunnginnerpaaq. Periuseq taanna 1995-imili nunani 200-ni ukiut tamaasa misissuinerni atorneqartarpoq.

Ukiumut nalunaarusiat uani takuneqarsinnaapput.

Global Corruption Barometer (GCB)
GCB-mi aallaavigineqarput peqquserluttuliortarneq pillugu kikkut tamat isumaat misilittagaallu. Taamaattumik misissuineq tassaavoq misissuiffigineqartut tamaasa eqqarsaatigalugit innuttaasut tamat isumaannik misilittagaannillu misissuineq. Periuseq siullermik 2003-mi atorneqarpoq nunat 47-t peqataatinneqarlutik, maannali nunat 85-it missaanniittut peqataatinneqartarput.
2003-mili ukiumoortumik nalunaarusiaasartut uani takukkit.

Bribe Payer´s Index (BPI)
BPI-mi neqerooruteqartarnermi peqquserluttuliorneq uuttortarneqartarpoq. Tassa imaappoq nunat suliffissuaqarfiusut nunanik allanik niueqateqarnerminni akiliillutik peqquserlutsitsinissaat qanoq ilimanaateqartiginersoq. Aningaaserivinni pisortat, advokatit suliffeqarfiutaat aammalu naatsorsuutinik kukkunersiuisarfiit kiisalu niueqatigiit peqatigiiffii misissuinermi apersorneqartarput. Apersuinerit taakku tunngavigalugit nunat ataasiakkaat takussutissiornikkut inissititerneqartarput, akiliilllutik peqquserlutsitsinissaasa qanoq ilimanaateqartiginerat allattorneqartarluni. Takussutissami 0-imiit 10-mut point-ilersuisoqartarpoq, 10-mik nalunaaqutserneqartartut tassaallutuik nunami suliffeqarfiit niueqateqarnerminni akiliillutik peqquserlutsitsinissamut ilimanaateqannginnerpaat. BPI 1996-imili nalunaarusiamut tunngavigineqartarpoq Transparency Internationalillu CPI tunngavigalugu misissuineranut tunngaviusarluni.
Ukiumut nalunaarutit uani takuneqarsinnaapput.

Sakkussat

Taaguusersuutit